Rämpspostiks loetakse e-kirju, mis on soovimatult ja massiliselt suurele hulgale adressaatidele saadetud, tavaliselt toodete või teenuste reklaamimiseks. Rämpsposti saadavad sageli üksikisikud või organisatsioonid ilma adressaatide nõusolekuta ning see võib sisaldada eksitavat või petlikku teavet, et meelitada adressaate linkidele klõpsama või ostu sooritama.
Rämpspostile on iseloomulikud eksitavad teemarubriigid, hüüumärkide või suurte tähtede liigne kasutamine ning kehv grammatika ja õigekiri. Rämpspost võib sisaldada ka manuseid või linke pahatahtlikele veebisaitidele, mis võivad vastuvõtja arvutit nakatada pahavara või varastada isikuandmeid.
Lisaks sellele, et rämpspost on tüütu ja pealetükkiv, võivad rämpspostid kujutada endast ka turvariski vastuvõtjatele. Rämpsposti linkidele klõpsates või manuseid alla laadides võivad saajad end tahtmatult ohustada viiruste, andmepüügikelmuste või identiteedivarguse eest.
Rämpsposti leviku vastu võitlemiseks on paljud e-posti teenusepakkujad rakendanud filtreid, mis automaatselt tuvastavad ja liigutavad rämpsposti kahtlased kirjad eraldi kausta või blokeerivad need täielikult. Lisaks sellele on Ameerika Ühendriikides vastu võetud seadused, nagu CAN-SPAM Act, mis reguleerivad kommertssõnumite saatmist ja nõuavad, et saatjad annaksid saajatele võimaluse loobuda tulevaste e-kirjade saamisest.
Üldiselt loetakse rämpspostiks, kui see on soovimatu, massiliselt saadetud ja sisaldab eksitavat või eksitavat teavet. Rämpspost ei ole mitte ainult ebameeldiv, vaid kujutab endast ka potentsiaalset julgeolekuohtu saajatele ning nende leviku vastu võitlemiseks ja e-posti kasutajate kaitsmiseks nende kahjulike mõjude eest tehakse pidevalt jõupingutusi.